Ajalugu

Räpinas on aiandusharidust antud vaid kuus aastat vähem, kui on olnud Eesti riiki, seega võib Räpinat nimetada ilma erilise liialduseta Eesti aianduse hälliks. Põllumajandushariduse andmine sai alguse 1924. aasta 1. augustil, kui Räpina Reaalgümnaasium nimetati ümber  Võru maakonna Räpina avalikuks ühis-põllumajandusgümnaasiumiks. Reaalklassid kujundati sujuvalt ümber põllumajandusklassideks. Käesoleval ajal Räpina Aianduskooli nime kandev ametikool on alates  loomisest saanud uue nime 17 korral ja üle 90-aastase ajaloo vältel on aianduskooli juhtinud 15 koolijuhatajat/direktorit. Aianduskooli lõpetanud vilistlaste  arv läheneb  8000-le.
Kool on kandnud aastate jooksul erinevaid nimesid:

1924/25 Võru maakonna Räpina avalik ühis-põllumajandusgümnaasium
1925/26 Võru maakonna Räpina ühis-põllumajandusgümnaasium
1926/27 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasium
1928/29 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi juures hakkas tööle iseseisva klassina üheaastane Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool
1929/30 Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool muudeti kaheaastaseks
1931/32 Gümnaasium suleti, töötama jäi Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool
1934 kool suletud
1935-1938 Räpina Aiatööstuse kool
1938-1941 Räpina Aianduskeskkool
1.03.1941- 22.06.1941 Räpina Aiandustehnikum
1941-1944  Räpina Kõrgem Aianduskool
1944-1949 Räpina Aiandustehnikum ja Kodumajanduskool
1949-1957 Räpina Aiandustehnikum ja Põllumajanduskool
1958-1968 Räpina Aiandustehnikum
1966-1974 Räpina Aianduse ja Mesinduse Kool
1968-1992 Räpina Sovhoostehnikum
1992-2001 Räpina Kõrgem Aianduskool
1995-1996 liideti aianduskooliga 35 KKK ehituseriala grupp
(1998 lõpetas 2. ja ühtlasi ka viimane ehitajate lend)
2001- Räpina Aianduskool
  Kaugõppeosakond tegutseb alates 1961. aasta 1. juulist
Lossihoone
 
Gustav Cristoph Eduard von Richter lasi aastatel 1836-1847 ehitada Võhandu jõe paremkaldale hilisklassitsistlikus stiilis mõisahäärberi, nn Sillapää lossi. 1855. aastal müüs Otto Magnus von Richter Räpina mõisa koos paberivabrikuga Peter Anton von Siversile. Poeg Alexander von Sivers oli mõisa viimane omanik enne Eesti Vabariigi poolt läbi viidud maareformi 1919. aastal. 1920. aastal anti Sillapää loss üle Räpina Reaalgümnaasiumile. 1924-1984 tegutses lossihoones aiandusharidust andev õppeasutus. 1984. aastal valmis uus õppehoone.

Aianduskooli juurde kuulub 8,5 ha suurune dendropark, mille algselt on kavandanud  arhitekt  Walter Moritz Alexander von Engelhardt segastiilis inglise-, prantsuse- ja metsapargina. Pargis kasvab üle 650 taksoni ilupuid ja põõsaid ning ta on üks liigirikkamatest Eestis.

Koolijuhid ja direktorid

1924-1925  Ernst Aleksander Tekkel
1925-1926  Johannes Amjärv
1926-1931  Johannes Vitsut
1931-1934  Valter Kivi
1934-1940  Endel Lamp
1940-1941  Jaan Sander
1941-1944  Endel Lamp
1944-1948  Villem Raud
1948-1950  Artur Meos
1950-1979  Bernhard Kärbis
1979-1986  Eino Peedel
1986-1995  Mati Kirotar
1995-2000  Valdur Madisson
2000-2014  Heino Luiga
2014 –          Kalle Toom

Direktori asetäitjad õppealal

1948-1950  Liidia Teelaht
1950-1956  Ermi Ulpus
1956-1963  Udo Kalaman
1963-1965  Tõnu Terepson
1965-1969  Endel Tallika
1969-1980  Kalju Erik Haljasmägi
1980-1983  Lembit Lokko
1983-1991  Toivo Niiberg
1991-2008  Malle Rätsep
2008-2011  Siret Lillemäe
2011 – 2017         Liina Palu